esmaspäev, 29. detsember 2008

Ei saa jagu...

Jah, just nii - ei saa jagu, haigustest siis! Pea terve detsember on kulgenud haiguste tähe all:(
Ja mu sünnipäev ja jõulud ja nüüd aasta lõpp - kõik mööduvad nukralt (loe: väga tõbiselt). Kui siiani on tulnud lapsi ravida, siis nüüd olen ka ise täitsa siruli. Vigi-vigi-vigi! Kavatsen selle kehva aasta virisedes ära saata, et uuel aastal mitte viriseda ja taas positiivne-rõõmus-toimekas olla!!!

pühapäev, 2. november 2008

Oktoober ei olnud väga käsitöine....


Sain heegeldatud vaid ühed kätised ja salli. Hakkasin ühe mustri järgi tegema aga jäin peagi jänni (loe:mustrilugemisega) ja nii ma siis tegin lihtsalt oma peast ja suvalise mustriga:)

laupäev, 4. oktoober 2008

Sumin jätkub

Vesipea mesimumm (vt eelmist postitust) sai endale pisut kenama venna:) Ja sõbraks ühe triinu ka:)
Üks lihtne kaelakee

Ja väike komplekt väiksele tüdrukule

Oi, kuidas ma armastan ümaraid vorme! Tegin üheks ürituseks lihtsad kõrvarõngad ja veel terve posu pallikesi ootab kaelakeeks saamist:)

kolmapäev, 17. september 2008

pühapäev, 31. august 2008

Metsa seenele, auuu, auuu ...

Tänase ilmaga polnud jalutamine just kõige mõnusam aga pea iga künka peal võis näha mõnda kena seenemikku >>>


teisipäev, 26. august 2008

Käed ei püsi paigal ...

... ja nii ongi! Aga samas nagu midagi tehtud ka ei saa. Peas tuhiseb 101 mõtet, mida kõike võiks ja tahaks ära teha aga mida pole - on aeg. Üks väike tegelane siin kodus käputab mööda elamist ringi ja nõuab üksjagu tähelepanu. Imestangi siin nüüd omaette, et kus kohast isetegijad omale aega leiavad?:))
Aga midagi ma ikka nokitsesin vahepeal ka, no öösel ikka, millal siis veel:)

pühapäev, 17. august 2008

Minu esimesed ehted

Niks-naks ja komplekt ka
Esimene käevõru

Öösel kell 2 tehtud

Kiirelt oli vaja ühte komplekti ja selline ta siis tuli

Üks võtmehoidjake

laupäev, 16. august 2008

Algus on tehtud!

Hei! Minu isetegemised saavad kajastust nüüdsest siin blogis. Avastasin hiljuti enda jaoks helmesehete valmistamise. Tegelikult umbes 10 aastat tagasi puutusin esimest korda seemnehelmestega kokku. Kuskilt neid ilmus mu kätte karbitäis ja kummipaelale vaevaliselt ma nad ka lükkisin. Tulemus - üsna mitu käevõru, kaelakee ja sõrmused. Sõlmimine ei kannata kriitikat ja kummid on tänaseks küll väsinud aga panen nostalgia mõttes ikka pildi siia:) Algus on tehtud!